Lehed

Esmaspäev, 22. aprill 2019

3 mutti kutud ja uute ootus...



...mitte , et ma ootaks uusi mutte. Ootan ikka eelmisel aastal istutatud uute sibulike ilmumist. Kuid 3 mutti on minu aias nüüdseks vähem, aga kindlasti vean veel nii mõnegagi vägikaigast. Küll ma need paharetid kätte saan. Need viimased raipenahad on eriti kavalad. Saaks vähemalt mõneks ajaks rahu, kuni uued jälle kohale laekuvad. Kevade jätkumist muidugi see ei sega.







Iseenesestki mõista jälgin erilise huviga oma püvilillede tulekut. Esimesed juba õitsevad ja mõned rutakad on kohe alustamas. Esimene pettumushoog ka üle elatud.Mõningad püvililled on jalutama läinud koos siltidega, mõned sildid on jalutama läinud ilma lilledetta. Osad sügisel uustulnukatest ei tärganudki ja paraku oli nende sibuladki ära mädanenud. Nii ikka juhtub :( Vastik Brexit sokerdab ka täiega, sest palju oli võimalik tellida just UK-st. Vastik, vastik, vastik.... Vaatamata kõigele jamale on siiski oodata ka uusi õisi :) Neist juba lähemalt tulevikus. Tore on see, et püvililled kannatavad öökülmad suurepäraselt välja. Vahel küll väänduvad pisut varred, aga reeglina suuremat kahju ei sünni. Tublid on ka teised kevadlilled.



























Sügisel Tii poolt tellitud väike kirss talvitus potiga kasvuhoones ja õitses ennastunustavalt. Tundub, et taimed mis said pottidega kasvuhoonesse kaevatud ja kattelooriga kaetud, tunnevad end päris hästi. Nii, et ka nii võib veidi külmaõrnu ja hilised tellimusi üle talve pidada. Kuigi ma oleks pidanud katteloori kauem peal hoidma, sest osadele tekkis päiksepõletus, aga ehk toibuvad selleski.


 




















Hetkel teevad ilma lumeroosid.






Ja loomulikult ei puud ka kassid.



Pühapäev, 24. märts 2019

Kevad käes ja mutid möllavad...


Kevad on käes ja mullamutid möllavad nii mis kole. Ehee, aga siiski juba 1 mutt vähem :) .
Oksa lõikus, riisumine ja peenarde puhastus lehtedest ja muust kuivanud räbust käib tasapisi, nii nagu ilm lubab. Esimesed kevadlilled rõõmustavad silma. Agaruset ogarusest kiskusin juba välja ka ühe laugu, sest näpud sügelesid esimesi umbrohu libesid kähku üles kitkuma enne, kui silmad nimesilti märkasid ja aju salvestas, et tegemist sügisel tellitud uustulnukaga. No õnneks katkes leht varrega ja imepisike sibulik jäi maasse alles. Vahel ei ole ikka üldse kasulik liiga agar olla.
Ja loomulikult on püvililled  tasapisi oma ninad mullast välja pistmas. Uus ootusärevus hinges, kui äkki mõni uustulnuk jälle oma õiekesi demonstreerib. Pildid on seekord nii nagu on, sest üks tüütu tegelane sätib ennast pidevalt pildile või siis peaaegu pildile...