Lehed

Neljapäev, 31. detsember 2015

Lõppev aasta 2015.....

..... oli mitmeski mõttes nii ja naa. Seda nii aianduse, poti-põllumajanduse, ilma kui ka tervise poolest. Oli asju mis õnnestusid ja kasvasid hästi, oli asju mis ei olnud päris nii nagu oleks oodanud. Aga lõpp hea kõik hea.. :) Uus algav aasta on täis uusi ootusi ja lootusi ning kindlasti parem kui eelmine. Viimased klõpsud aiast aastal 2015 ...

































































































Head vana aasta lõppu ja paremat uut aastat !

Pühapäev, 13. detsember 2015

Pikk sügis....

..sobib suurepäraselt sõnajalgadele. Osad neis näevad lausa suurepärased välja.































Kaderohi on ka veel meeldivalt kaunis...









Ilukapsaid tasub kasvatada. Täidavad peenras mitte nii ilusaid kohti, lihtne kasvatada ja kaua kaunid...


Lumeroos arvas heaks õitseda, kuid õied pisut kummalised...


Viimane vapper isekülvanud võõrasema...

Laupäev, 5. detsember 2015

Tuuleeit see tõstab tiibu.....

...tormitaat veel ei tuisanud, aga möllas küll täiega. Eile  õhtul oli veetase üle pika aja küll väga kõrge. Kahju , et seda pimedas pildile ei saanud. Täna hommikuks oli veetase langenud. Nii nagu ka üks mitmeharulisest kasest kaevu juures. Kinkis meile veel ämbritäie kasekäsna, kuhja küttepuid ja langes oma väärikas ja veidi väsinud olekus just ainukese koha peale kus õues ruumi oli. Isegi pesunöör jäi terveks.... Ja merestki tuli tore roovaip kingituseseks mis sobib suurepäraselt peenraaluseks või kõrvitsatele allapanekuks.... :)

















Teisipäev, 1. detsember 2015

Väikest viisi susserdamine jätkub...

..... ega polegi suurt miskit lisada, susserdan-vusserdan vaikselt edasi.
 Eks piltidelt on näha....

Kaks kuldset sügis ussikest ja üks lumehelbeke....


Pühapäev, 22. november 2015

Naabri printsess Mustik e. lammas kes ei usu , et on lammas...


Kui Mustik ilmavalgust nägi siis kahjuks ema ei tunnistanud teda omaks. Nii toodi Mustik tuppa elama koos suure hundikoera Semu ja kassiga. Kassist ei arvanud ta suurt midagi, aga koerast sai ta ainuke loom-sõber, sest paraku teisi lambaid ta omade hulka ei tunnista.  Vaatab neid kartuse ja põlgusega , et mis elukad need säärased on. Tundud , et ta arvab end rohkem koer olevat, sest hoovis koos koeraga patseerid on palju lahedam. Elab ta eraldi soojustaud vanas hobusetallis ja teiste lammastega suhtlemast keeldub.
Ka toidu suhtes on ta eriliset valiv. Sööb ainult eriti peenikest ja hõrku heina ja kui see juhtub maha pudenema siis loomulikult ta seda rohkem ei puutu. Perenaine lõigub talle eraldi maitsbaid köögivilju ja toob linnast kukkleid. Mis on muidugi eelnevalt korralikult kuivatatud, sest mingit pehmet taignapätsi ta ei näsi. Muu toit peale heina serveeritaks ka kõrgemale tõstetud koerakausis, sest maast ei söö ta midagi....Ta ei ütle ära ka koera krõbuskitest, aga nendega tal palju maiustada ei lubata. Varem vahel võis näha muidu üsna tavatut pilti. Mõõda külateed jalutas naabrinaine, tema järgi koer Semu ja kõige lõpus lammas Mustik. Kuigi mina kutsun teda Printsessiks herneteral, nii tema suhtumise kui käitumise järgi.


Laupäev, 21. november 2015

Sügis Sadulal

Sügis möllab täiega ja mina üritan viimaseid värvilisi hetki veel aiast tabada. Kohe on seegi aiailu selleks aastaks läbi, aga pikk ja soe sügis on küll olnud....



Need kolm klõpsu on tehtud põhiliselt sel aastal rajatud aianurgast.






Mõnede helmikute sügisvärvid.






Viimased õied....







































Viimane saak...









Mõned klõpsud viimastest säravatest kaunitaridest....


Ikka veel ilusad....